Absoluutne eelis vs võrdlev eelis | Peamised erinevused

Absoluutse ja võrdleva eelise erinevused

Absoluutne eelis on võime, millega saab toota suuremat arvu kaupu ja teenuseid ning seda ka konkurentidega võrreldes parema kvaliteediga, samas kui võrdlev eelis tähendab võimet toota kaupu või teenuseid suhteliselt madalamate alternatiivkuludega.

Rahvusvahelises kaubanduses on absoluutne eelis ja suhteline eelis laialt levinud mõisted. Need eelised mõjutavad riikide otsuseid oma loodusressursside austamiseks ja konkreetsete kaupade tootmiseks.

Absoluutne eelis

Absoluutne eelis on see, kui riik saab konkreetseid kaupu toota madalamate kuludega kui teine ​​riik.

Mõned näited on:

  • Saudi Araabias on nafta kaevandamine lihtsam kui mõnes teises riigis. Nafta rohkus Saudi Araabias muudab selle lihtsamaks, justkui puuriks see ainult naftat, teiste riikide jaoks aga uuringute ja puurimiskuludega.
  • Kolumbial on kliima eelis kohvi tootmisel. Seega suudab see kohvi toota madalamate hindadega kui teised riigid

Võrdlev eelis

Võrdlev eelis põhineb kauba tootmise alternatiivkulul. Kui riik suudab konkreetset kaupa toota madalamate alternatiivkuludega (kaotades võimaluse teiste kaupade tootmiseks) kui ühelgi teisel riigil, on sellel väidetavalt suhteline eelis.

Vähesed näited suhtelisest eelisest on:

  • Kui USA-l ja Jaapanil on võimalus toota nisu või riisi, kuid mitte mõlemat. USA võiks toota 30 ühikut nisu või 10 ühikut riisi ja Jaapan 15 ühikut nisu või 30 ühikut riisi. Seega on nisu alternatiivkulu USA puhul 3 ühikut nisu 1 riisiühiku kohta, Jaapani puhul 0,5 ühikut nisu iga riisiühiku kohta. Seega on Jaapanil riisi tootmisel suhteline eelis, kuna selle alternatiivkulud on madalamad.

Absoluutne eelis vs võrdleva eelise infograafika

Vaatame suurimaid erinevusi absoluutsete ja suhteliste eeliste vahel.

Peamised erinevused

  • Riigil on absoluutne eelis, kui ta toodab suurt hulka kaupu samade ressurssidega, mis on ette nähtud teisele riigile, samas kui riigil on suhteline eelis, kui riik suudab toota konkreetset toodet parema kvaliteediga ja odavama hinnaga kui teine ​​riik.
  • Absoluutses eelises ei ole vastastikust kasu, samas kui kaubandusele antakse vastastikku kasu suhtelise eelise korral. Selle põhjuseks on asjaolu, et riik, millel on kõrgemad kauba tootmise alternatiivkulud, saab seda nüüd teise riigi toodangust madalamate kuludega.
  • Kulu on tegur, mis määrab, kas riigil on absoluutne eelis, alternatiivkuludel aga tegur, mis määrab, kas riigil on suhteline eelis
  • Võrdlev eelis on vastastikune ja vastastikune, absoluutne eelis aga mitte.

Absoluutse vs võrdleva eelise võrdlustabel

Alus Absoluutne eelis Võrdlev eelis
Definitsioon Riigi võime toota rohkem kaupu sama palju ressursse kui teine ​​riik Riigi võime toota paremini kui teine ​​riik sama ressurssidega
Kasu 1. Kaubandus ei ole vastastikku kasulik

2. Kasuks riigile absoluutse eelise korral

1. Kaubandus on vastastikku kasulik

2. Mõlema riigi eelised

Maksumus Kaupade tootmise absoluutsed kulud mõjutavad seda, kui riigil on absoluutne eelis Kaupade tootmise alternatiivkulud mõjutavad riigi suhtelist eelist
Majanduslik olemus See ei ole vastastikune ja vastastikune See on vastastikune ja vastastikune

Näide

Vaatleme kahte riiki A ja B, millel on maisi ja maisi tootmisel järgmine dünaamika. Võrdse arvu ressursside väljund päevas on järgmine:

  • Riigi A puhul on 15 maisiühiku tootmise alternatiivkulu 30 ühikut maisi või võime öelda, et riigil A on alternatiivkulu ühe maisiühiku ja 2 maisiühiku tootmiseks. Samamoodi on riigil B alternatiivkulu ühe maisiühiku ja 0,5 maisi ühiku tootmisel. Kuna maisi tootmise alternatiivkulud riigis B on väiksemad, on sellel suhteline eelis.
  • Samamoodi on A riigil ühe maisiühiku tootmiseks alternatiivkulu 0,5 maisiühikut ja B-riigil 1 maisiühiku tootmiseks 2 maisiühikut. Seega on riigil A maisi tootmisel suhteline eelis riigiga B võrreldes. Kuid kuna riik A suudab nii maisi kui maisi toota kõrgemalt kui riik B, on sellel absoluutne eelis.
  • Seega, kui riik A toodab ja kaupleb maisi, samal ajal kui riik B toodab ja kaupleb maisi, saavad mõlemad riigid kaubavahetusest kasu madalamate alternatiivkulude ja suurema tõhususega.
  • Ülaltoodud näites oleme näinud, et isegi kui A-l on kõigi kaupade tootmisel absoluutne eelis, võib erineval riigil olla erinev suhteline eelis. Võrdlev eelis aitab riikidel otsustada, milliseid kaupu nad peaksid tootma, ja kaubandust juhtida. Võrdlev eelis juhib spetsialiseerumist kauba tootmisele riigis, kuna nende alternatiivkulu on madalam ja see toob kaasa suurema tootmise ja parema efektiivsuse.

Järeldus

Tuleb mõista, et absoluutse ja suhtelise eelise teoreetilisi erinevusi on lihtne mõista, kuid see on praktiliselt keerulisem. Ühelgi rahval pole iga kauba tootmisel eeliseid, samuti pole ühelgi rahval ainuõigust kaupade ületootmisel. Kaupade tootmist ja tootmist mõjutavad paljud tegurid, mis muudavad mõnes riigis teatud kaupade tootmise tõhusamaks. Riik võib mõnda toodet tõhusalt toota, kuid ei pruugi neid teistes riikides transportida ja turustada. Seega võiks neid mõlemaid paremini mõista, kui riikidel on võrdsed ressursid.


$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found