Majanduslangus (määratlus, tüübid) Majanduslanguse peamised näited

Majanduslanguse määratlus

Majanduslangus on faas, kus majandustegevus on soikunud, majandustsükli kokkutõmbumine, kaupade ülepakkumine võrreldes nõudlusega, töötute olukorra kõrgem määr põhjustas madalama majapidamiste säästude ja madalamate kulude ning valitsus ei suuda toime tulla teatud majandus ja inflatsiooni kumulatsioon, kõrgem intressimäär, suuremad kaubatükid, suurem maksebilanss ja suurem eelarvepuudujääk, mis põhjustab majanduskriisi.

Majanduslanguse tüübid

Vastavalt esinemise laadile võib majanduslanguse jagada kolme kategooriasse, nimelt:

  1. Buumiaegne langus saabub pärast majandusbuumi ja seda iseloomustab kõrgem inflatsioon, kõrgemad toormehinnad, kõrgemad intressimäärad jne.
  2. Bilansi langus toimub siis, kui ettevõtlustulud langevad drastiliselt, millele järgneb ettevõtte varade väärtuse langus ja ettevõtete laenude suurenemine.
  3. Depressioon on olukord, kus majandustegevuses on pikaajaline paigalseis ja majandus ei saa elavneda vaatamata mitmetele valitsuse sekkumistele.

Näited majanduslangusest

Allpool on toodud mõned näited majanduslangusest.

Näide 1

Aastatel 2008–2009 on pankade likviidsus langenud, kuna USA krediidiriski laenud on langenud. Majanduslangust tähistas USA ühe juhtiva panga, vendade Lehmani, langus. Krediidi kasv oli pankade ja finantsasutuste jaoks hüppeline, mille tulemuseks oli piiramatu krediit üksikisikutele. Isikule, kelle sissetulek on 1000 dollarit, on pakutud krediidilimiiti 10000 dollarit. Makseviivituse tagajärjel muutus pankade antud krediit mittetöötavaks varaks. Seega muutus üldine stsenaarium leigeks, mille tulemuseks oli madalam likviidsus.

Näide 2

2001. aastal langes USA SKP kasv 0,3%. See oli näide lühiajalisest majanduslangusest. Sisemajanduse koguprodukti langus tulenes peamiselt 11. septembri rünnakutest tingitud madalamast tarbijate meeleolust. Seda tüüpi majandusolukorrad ei ole siiski püsiva iseloomuga. Majanduslangus kestis vaid paar kuud.

Kuidas majanduslangusest kasu saada?

  1. Majanduslanguse ajal jäävad laenukulud madalaks, madala ostujõu tõttu vähendab keskpank majanduse elavdamiseks intressimäära. Seega saab hea ettevõte valida ettevõtte laenu madalama intressimääraga. Seda saab rakendada ka jaeklientide jaoks, kuna isik saab valida maja- või sõidukilaenu ning intressikulud oleksid madalamad.
  2. Majandusstsenaariumi korratakse ka aktsiaturul. Indeks kaubeldakse madalama hindega, kuna enamik investoreid jääb turust eemale. Kuid vastupidi, on käputäis arukaid investoreid, kes panustavad oma raha aktsiatesse odavaima hindega kauplemise põhialustega. Seega on majanduslangus investeerimise seisukohalt investorite jaoks positiivne.
  3. Kinnisvara hinnad jäävad madalamaks, kuna majanduses valitseb madalam nõudlus. Nutika kodu ostja valib selles etapis kinnisvarainvesteeringud.

Majanduslanguse negatiivsed eelised

  1. Ettevõtete tulud kipuvad vähenema, millele järgneb madalam ettevõtte toodang, suurem varude määr, töötute olukordade loomine, mille tulemuseks on leibkonna sissetulekute langus.
  2. Sisemajanduse koguprodukt vähenes üksikisikute ja ettevõtete üldise sissetulekupotentsiaali languse tõttu.
  3. Tarbijate meeleolu, tulude, ettevõtte madalama toodangutaseme languse tõttu langeb majanduse üldine likviidsus.
  4. Üksikisikute sissetulek langeb töötute olukorra ja madalama palgamäära tõttu. Nõudlus luksuskaupade järele väheneb. Inimesed kulutavad ainult vajalikele artiklitele.
  5. Enamik valitsuse võetud meetmetest ei suuda majandustegureid elustada.
  6. Majanduslanguse ajal on majanduse kuju endiselt udune - eelarvepuudujääk kipub suurenema, millele järgneb nõudluse ja pakkumise mittevastavus ning maksebilansi kaotus.
  7. Toorainete hinnad kipuvad tõusma, väärismetallide hinnad tõusevad, kui investorid lähevad investeerimiseks turvalisemale kohale. Aegade jooksul on kuld olnud investorite jaoks turvaline varjupaik ja rasketel aegadel toetuvad investorid oma turvalisematele panustele.

Majanduslanguse piirangud

  1. Majanduslangused võtavad ära normaalse majandustegevuse taseme. Riigi SKP väheneb, nii nagu ka üksikisiku sissetulek.
  2. Üksikisiku või ettevõtte tegelik sissetulek kipub aeglustuma. Madalama palgamäära, millele järgneb kõrgem töötute määr, tõttu väheneb üksikisiku sissetulek. Majapidamiste sissetulekute üldine vähenemine vähendab kulutusi inimese kohta ja mõjutab ettevõtete toodangut.
  3. Eelarvepuudujäägi suurenemine on majanduslanguse tavaline nähtus.
  4. Majanduses valitsev intressimäär kipub langema, kuna keskpank langetab intressimäära, et säilitada pangandustegevus optimaalsel tasemel, millele järgneb suurem likviidsus.
  5. Majanduslanguse teine ​​piiraja on kõrge marginaaliga toodete müügi vähenemine. Majanduslanguse ajal kipuvad ostjad kulutusi vähendama ja nende üldised kulutused on iseloomulikud ainult vajalikele toodetele.

Olulised punktid

  1. Majanduslangust tõstavad esile madalam sisemajanduse koguprodukt, madalam inflatsioonimäär ja madalam likviidsus.
  2. Kõigi segmentide pakkumine muutub suuremaks ja üldine nõudlus kaupade järele jääb madalamaks.
  3. Veel ühte huvitavat nähtust võib näha majanduslanguse ajal, toormehindade kõikumisi. Alumiiniumi, terase jms hind kipub langema, samas kui väärismetallide, näiteks hõbeda, kulla jne hinnad tõusevad. Investorid valivad turvalisema vara ja vähendavad igapäevaste kaupade tarbimist.

Järeldus

Majandusbuum tekkis tänu suuremale ärikasumile, suurematele kulutustele lisandväärtusega toodetele ja kõrgemale inflatsioonile. Rahapakkumine suureneb ning ootamatu jõnks põhjustab madalamat likviidsust ja madalamat nõudlust kõrge marginaaliga toodete järele, luues madalama palgamäära ja madalama palga.


$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found