seychellesartprojects.org

Üldkoosoleku vorm - korraline üldkoosolek

Üldkoosoleku vorm on korraline üldkoosolek. Korralist üldkoosolekut võib defineerida kui aktsiaseltsi aktsionäride ja direktorite ametlikku kokkutulekut igal kalendriaastal ning iga-aastase üldkoosoleku peamine eesmärk on tagada, et kõiki seaduslikke nõudeid, näiteks ettevalmistusi, täidetaks 100-protsendiliselt. ja ettevõtte finantsaruannete esitamine, audiitori määramine jne.

Eesmärk

Korralise üldkoosoleku eesmärk on tagada kõigi sõltumatute seadusjärgsete nõuete täielik täitmine, näiteks ettevõtte finantsaruannete koostamine ja esitamine, audiitori / audiitorite määramine, direktorite nõukogu valimine jne. peal. Selles valguses võib öelda, et üldkoosolekud toimuvad selleks, et tagada ettevõtte äritegevuse nõuetekohane läbiviimine selle nimel, teha olulisi ettevõtte heaolu puudutavaid otsuseid, kinnitada auditeeritud finantsaruanded, uuendada aktsionäride teadmisi ettevõtte varasema ja eelseisva tegevuse kohta jne.

Üldkoosoleku eesmärgid

Üldkoosolekud viiakse läbi eesmärgiga teha tehinguid nii tavalise kui ka erilise äritegevuse osas.

# 1 - tavalise äritegevusega seotud eesmärgid

• Auditeeritud raamatupidamisaruannete esitamine ettevõtte liikmete ja aktsionäride ees ning nende heakskiitmine.
• Uute organite või direktorite nõukogu valimine hääletussüsteemi abil.
• Määrata eelseisvaks kalendriaastaks audiitorid.
• Deklareerida ja kinnitada dividendid vastavalt ettevõtte BOD-le.

# 2 - Eriettevõtlusega seotud eesmärgid

• Pöörduda liikmete ja omakapitali omanike heakskiidu järele, kui direktorite nõukogu soovib suurendada ettevõtte lubatud omakapitali.
• Liikmete ja omakapitali omanike heakskiidu taotlemine, kui BOD-d soovivad muuta ettevõtte põhikirja.
• Ettevõtte investorite tõstatatud konfliktide, probleemide või kaebuste lahendamiseks.
• Ettevõtte investorite huvide kaitsmiseks.

Kuidas see töötab?

Seda peetakse selleks, et aktsionärid ja aktsiaseltsi liikmed saaksid hääletada sellistes küsimustes nagu juhatuse liikmete valik, vaadata asjaomase ettevõtte auditeeritud raamatupidamisaruandeid ja anda neile heakskiit jne. Suurtes ettevõtetes , see on ainus kalendriaastal toimunud kohtumine, kus aktsionärid ja juhid saavad suhelda. SEC ehk Securities and Exchange Commission on muutnud aktsiaseltsid kohustuslikuks aktsionäride üldkoosoleku kaudu informeerida ettevõtte minevikku, praegust ja tulevast tegevust. Igal majandusaastal on aktsiaseltsidel kohustus korraldada üldkoosolek.Kahe järjestikuse üldkoosoleku vaheline aeg ei tohi ületada üle viieteistkümne kuu ning ettevõtetel on isegi kohustus saata kirjalik teade ja seda vähemalt 21 päeva enne üldkoosoleku toimumise kuupäeva, kus mainitakse sama üksikasju.

Näide

Äsja asutatud äriühing ABC soovib korraldada oma esimese korralise üldkoosoleku. Tutvuge ABC-ga kõik nõuded, mis tal AGM-i läbiviimiseks tingimata peavad olema.

Lahendus

ABC on äsja asutatud ettevõte, mis peab oma esimese korralise üldkoosoleku pidama üheksa kuu jooksul enne majandusaasta lõppu. Ettevõte peab tagama, et ta saadab kirjaliku teate kõigile oma liikmetele ja aktsionäridele vähemalt 21 päeva enne selle kavandamist. ABC peab veenduma, et ta säilitab korralise koosoleku kvoorumi, et seda saaks rakendada kehtiva koosoleku staatusega. Kui ABC on eraettevõte, peab sellel olema minimaalselt 2-liikmeline kvoorum ja kui see on aktsiaselts, peab sellel olema vähemalt 3-liikmeline kvoorum.

Tähtsus

Aastakordsel üldkoosolekul on tohutu tähtsus ja see on registreeritud äriühingute (nii avalike kui ka eraettevõtete) vahendaja, et avaldada olulist teavet ettevõtte liikmetele ja aktsionäridele. See viiakse läbi ka selleks, et saada ettevõtte auditeeritud finantsaruanded, mille kinnitavad nende liikmed ja aktsionärid. Need on aktsiaomanike seisukohast ka väga olulised. Aktsionäride üldkoosoleku ajal saavad aktsionärid jagada oma probleeme, muresid ja kaebusi ning nad saavad teada ka oma osa dividendidest ning ettevõtte käimasolevad ja tulevased plaanid.

Erinevus korralise üldkoosoleku ja erakorralise üldkoosoleku vahel

Peamine erinevus korralise üldkoosoleku ja erakorralise üldkoosoleku vahel on

• Korralise üldkoosoleku kutsub kokku direktorite nõukogu, samas kui üldkoosoleku kutsub kokku aktsionäride või kohtu nõudmisel direktorite nõukogu, juhatus.
• Trahvi võetakse juhul, kui korralist üldkoosolekut ettenähtud aja jooksul kokku ei kutsuta, samas kui EGM-i puhul sama ei rakendata.
• Korraline üldkoosolek võib toimuda igal päeval, välja arvatud riigipühadel, ja ainult tööajal, samal ajal kui üldkoosoleku võib läbi viia igal päeval, olenemata sellest, kas see on riigipüha või mitte, ja ka igal ajahetkel.
• Korraline üldkoosolek tegeleb nii tavalise kui ka eritegevusega, samas kui EGM tegeleb ainult eritegevusega.

AGMi eelised

• Iga-aastane üldkoosolek sõnastab viisi ettevõtte ja selle aktsionäride vahelise suhtluse algatamiseks. Ettevõtte omanikud, st aktsionärid saavad ülevaate ettevõtte praegusest, varasemast ja tulevasest tegevusest, näiteks selle tegevusest, plaanidest, strateegiatest, eesmärkidest jne.
• Samuti toimivad nad foorumina, kus aktsionärid saavad ettevõttelt küsida küsimusi ka nende osaluse hindamise ja kasvuväljavaadete kohta.
• Audiitorite määramine eelseisvaks ametiajaks on veel üks üldkoosoleku läbiviimise eelis.
• Samuti nähti ette spetsiaalse hääletussüsteemi abil direktorite nõukogu valimine.
• Üldkoosoleku pidamise eeliseks võiks olla ettepanek ja kinnitus dividendide kohta, mille ettevõtte investorid väidetavalt oma osaluse pealt saavad.

Järeldus

Korralist üldkoosolekut kasutatakse üldkoosolekul. Üldkoosoleku võib määratleda kohustusliku koosolekuna, mille peavad kinnitatud ettevõtted (nii era- kui ka avalikud ettevõtted) kokku kutsuma tingimata üks kord igal majandusaastal. Seda tuleb pidada aktsiaseltsi registreeritud kontoris ja see peab toimuma tööpäeval ainult kontoritöö ajal.