seychellesartprojects.org

Hüpoteegipidaja vs hüpoteegipidaja erinevused

Hüpoteegipidaja on laenuandja või tööandja tagatud laenu, et maksab kogu laenusumma laenuvõtja vahetamise turvalisuse või hüpoteegi, kes saab osamakseid määratud intervallidega laenu periood, arvestades Mortgagor on üksikisik või organisatsioon, kes omandab laenuraha, mis pantib tema isiklikku vara ja maksab intresse ning fikseeritud osamakse, kes otsustab laenu summa ja kestuse ning siin on oluline märkida, et vara omandiõigus jääb hüpoteegipidajale kuni kogu summa tagasimaksmiseni.

Hüpoteegipidaja vs hüpoteegipidaja infograafika

Hüpoteegipidaja vs hüpoteegipidaja  peamised erinevused

Siin on peamised erinevused hüpoteegi ja Mortgagori vahel -        

• Hüpoteegipidaja ja hüpoteegipidaja on mõlemad seotud mõistega „hüpoteek” . Hüpoteek tähendab „tagatist” või „kinnisvara”, mis on panditud „tagatud laenu” saamiseks. Mõiste „hüpoteeklaen” tähendab laenuandjat või asutust, kes tegeleb tagatud laenude andmisega laenuvõtjate vara vastu (toimib garantiina) kindla intressi asemel kindlas ametiajal. Teiselt poolt tähendab hüpoteegipidaja laenuvõtjat (nii üksikisikut kui ka asutust), kes nõuab tagatud laenu ja pantib oma vara Mortgagorile, kuni laen on täielikult makstud koos fikseeritud intressiga eelnevalt kindlaksmääratud aja jooksul
• Hüpoteegipidaja viitab laenulepingus „andjale“ või „laenuandjale“, samas kui saajat nimetatakse Mortgagoriks.
• Põhisumma jagatakse intressidena võrdseteks fikseeritud osamakseteks (nagu on kokku leppinud hüpoteegipidaja ja hüpoteegipidaja). Mortgagor maksab laenusumma tagasi võrdse arvu osamaksetena ja saajaks saab Hüpoteegipidaja.
• Enne lepingut on hüpoteegipidajal õigus teada intressikuludest, arveldustasudest, ametiajast jne. Teisest küljest peab hüpoteegipidaja kõik faktid hüpoteegipidajale avaldama ja ta vastutab kõigi päringute eest.
• Varade omandiõiguse nõuetekohane dokumentatsioon tuleb Mortgagoril esitada enne "lepingut". Tagatise omandiõigus muutub Mortgagerist Hüpoteegipidajaks, kuni laenusumma koos intressidega on täielikult tasutud.
• Hüpoteegipidaja maksab kogu laenusumma Hüpoteegipidajale. Teiselt poolt pantib hüpoteegipidaja oma tagatise hüpoteegipidajale, kuni laen on täielikult tasutud koos intressi summaga.
• Hüpoteegipidajal on õigus tagatisraha müüa juhul, kui hüpoteegipidaja ei suuda osamakseid tagasi maksta, samas kui Hüpoteegipidaja peab järgima hüpoteegipidaja koostatud juhiseid.
• Tagatissumma on üldjuhul suurem kui laenusumma, seega on hüpoteegipidajal suurem summa varasid valuutas, samas kui hüpoteegipidajal on põhiline laenusumma, mis on tagatisest väiksem.

Hüpoteegipidaja vs hüpoteegipidaja - erinevused peast vastu

Siin on peamised erinevused hüpoteegi ja Mortgagori vahel -

Hüpoteegipidaja vs Mortgagori võrdluse alus	Hüpoteegipidaja	Hüpoteeklaen
Tähendus	Hüpoteegipidaja tähistab üksikisikut või asutust, kes on seotud laenu andmisega väärtpaberi või tagatisena	„Hüpoteegipagas” on asutus või isik, kes nõuab laenu, pantib oma vara ja maksab intressi koos fikseeritud osamaksetega kokkulepitud aja jooksul.
Arvutused	Saage võrdne osamakse peamiselt kuu või kvartali kaupa.	Maksab võrdse summa kuu või kvartali kaupa
Leping	Maksetingimused, intressi määra määrab hüpoteegipidaja.	Laenu suuruse ja ametiaja otsustab Mortgagor.
Omandiline kuuluvus	Vara omamine jääb hüpoteegipidajale kuni kogu summa tagasimaksmiseni.	Laenatud summa jääb Mortgagorile.
Dokumentatsioon	Tagatise omamisega seotud dokumendid peaks hüpoteegipidaja esitama hüpoteegipidajale.	Hüpoteegipidajalt saadud laenusumma peaks olema hästi dokumenteeritud ja see peaks olema laenude vormis
Maksetingimused	Hüpoteegipidaja aktsepteerib kuu- või kvartalitingimusi.	Hüpoteegipidaja maksab kokkulepitud tingimustel võrdse osamakse (kuu või kvartal).
Vaikimisi	Hüpoteegipidajal on õigus oma vara pakkumisi teha / müüa, kui ta ei saa Mortgagorilt kogu summat.	Maksehäirete korral peab Mortgagor aktsepteerima hüpoteegipidaja tehtud otsuseid.

Hüpoteegipidaja vs hüpoteegipidaja - järeldus

Hüpoteegipidaja ja hüpoteegipidaja on laenuäri lahutamatu osa, mis hõlmab raha ülekandmist vajalikule isikule / asutusele, varade pantimist (pandiga seotud varade maksumus ületab laenusummat) laenuandjale vastuvõtja poolt, kulusid nagu arvelduskulud intressikulud jne. Leping on fikseeritud kindla ajavahemikuga, mida arvestavad nii hüpoteegipidaja kui ka hüpoteegipidaja. Kogu laenusumma makstakse kindla arvu osamaksetena koos teatud summa intressidega, mida Hüpoteegipidaja nõuab. Arvutatud intress võib olla kahte tüüpi, nimelt. fikseeritud intressimäär ja muutuv intressimäär.

Kui Hüpoteegipidaja ei suuda laenu ettemääratud aja jooksul tagasi maksta, võib hüpoteegipidaja nõuda trahvi või ta võib oma vara müümiseks pakkumise teha, et sissenõutav summa tagasi saada. Nüüd võib tekkida küsimus, kas vara pakkumine on õigustatud? Üks mõttekool usub, et kuna hüpoteegipidaja laenab kogu summa ette ja võtab Hüpoteegiga riskimise riski, on maksehäirete korral mõistlik tagasi maksta vajalik summa. Kuna hüpoteegipidaja tegeleb äritegevusega ja äriseadused väidavad, et ettevõtja ei saa kahjumit kanda, pakkudes hüpoteegipidajale põhjendamatut eelist.