seychellesartprojects.org

Kvaasilepingu tähendus

Kvaasileping viitab kohtu tellimusest loodud lepingu kohustusele, mille eesmärk on mitte lasta ühel poolel saada olukorrast ebaõiglast kasu teiste poolte arvelt, kui poolte vahel puudub esialgne kokkulepe ja nende vahel on vaidlus.

Selgitus

Kvaasilepingud on seadusega kehtestatud leping, mis toob välja ühe poole kohustuse teise poole suhtes juhul, kui esimene valdab teise poole vara, st et üks osapool omandab midagi teise poole arvelt. Kohus loob need, et vältida kauba või teenuse eest enammakstud osapoolte ülekohtu rikastumist. Kuna kohus need loob, ei saa kumbki pool samaga nõustuda ja nad on kohustatud seda järgima.

Kvaasilepingu näited

• Inimene tellib mõned kergesti riknevad esemed veebis, pakkudes oma aadressi ja maksis selle eest. Kauba kohaletoimetamise ajal toimetab kättetoimetaja selle valele aadressile. Vastuvõttev pool võtab siis tellimuse keeldumise asemel tellimuse vastu ja tarbib sama.
• Asi läks kohtusse ja kohus käskis seejärel sõlmida kvaasilepingu, mille kohaselt peab saaja eseme maksumuse tasuma poolele, kes eseme eest esialgu maksnud isik. Niisiis on antud juhul kauba eeliseid nautinud vastuvõttev pool, seega on selline vastuvõttev pool kohustatud hüvitama endisele poolele.

Funktsioonid

Funktsioonid on järgmised:

1. Tavaliselt annavad kvaasilepingud õiguse rahale.
2. Poolte vahel puudub leping või vastastikune nõusolek ning seega on see seadusega kehtestatud ja see ei ole ühegi kokkuleppe tulemus.
3. Need põhinevad õigluse, hea südametunnistuse, õigluse ja loomuliku õigluse põhimõtetel.

Kvaasilepingu nõuded

Kvaasilepingu kohta otsuse tegemiseks peavad kohtunikud täitma teatud tüüpi nõudeid:

1. Juhtumi hageja pidi kostjale pakkuma teenust või materiaalset kaupa ja hagejale jäi mulje, et ta saab sellise kauba või teenuse eest tasu.
2. Samuti peaks hageja suutma põhjendada, et kostja rikuks alusetult, kui ta saaks kaupa või teenust ilma selle eest tasumata.

Kvaasilepingu tüübid

Tüübid on sätestatud jaotistes 68–72, mis on mainitud allpool:

# 1 - jagu 68

Selles on öeldud, et kui on olemas isik, kes ei ole võimeline lepingut sõlmima, ja tarneid tarnitakse talle või kellelegi, kellele teovõimetu isik on kolmanda isiku poolt seaduslikult kohustatud toetama, on tarnija kolmas isik õigus saada sellise tarnija hind töövõimetu vara eest tagasi.

# 2 - jagu 69

Selles on öeldud, et kui on olemas isik, kellel on huvi raha väljamaksmiseks ja kes maksab teise isiku eest, kes on seadusega kohustatud maksma, on makse teinud isikul õigus saada hüvitist teiselt poolelt ( kelle nimel ta on maksnud).

# 3 - jagu 70

Selles on öeldud, et juhul kui isik teeb teise isiku heaks midagi seaduslikult või annab midagi kättetoimetamata, kavatsemata sama tasuta teha, kui vastuvõttev pool on nautinud sama eeliseid. Siis on selline vastuvõttev pool kohustatud hüvitama endisele erakonnale.

# 4 - jagu 71

Selles on öeldud, et juhul kui leidub isik, kes leiab teisele poolele kuuluva kauba ja võtab selle kauba hoole alla, on esimesel vastutus sama, mis kautsjonil.

# 5 - jagu 72

Selles on öeldud, et juhul kui on mõni inimene, kellele on makstud või toimetatud ekslikult või sunnil, peab ta tagasi maksma või tagastama sama raha.

Kvaasilepingu ja lepingu erinevus

Lepingud on väljendatud lepingud, mille asjaomased pooled on seadusega heaks kiitnud, kui neil on konkreetselt väljendatud tingimustel ühised huvid ja tagajärjed. Seevastu kvaasilepingute kohaselt täidavad kohustused seaduses sätestatud jõupingutused, mis põhinevad vaadeldavate poolte käitumisel, et vältida ühe poole põhjendamatut eelist teise osapoole kulude ees.

Eelised

Eelised on järgmised:

• See hoiab ära ühe poole põhjendamatu eelise teiste osapoolte kulude ees, kuna see põhineb ebaõiglase rikastamise põhimõttel.
• See on loodud kohtu määrusega, nii et ükski asjaosalistest ei saa proovida selliste korraldustega mitte nõustuda. Nii et kõik asjaosalised on kohustatud seda järgima.

Puudused

Puudused on järgmised:

• Rikastatud osapool ei vastuta juhtudel, kui tema saadud kasu pakuti hooletult, asjatult ja valesti arvestatud summa tõttu.
• See luuakse üldjuhul ainult ulatuses, mis oli vajalik alusetu rikastumise ärahoidmiseks, ning hageja peab loobuma kogu eeldatavast kasumist, mille ta oleks teeninud juhul, kui asjaosaliste vahel on olemas täielik väljendatud kokkulepe.

Järeldus

On olukordi, kus poolte vahel pole lepingut. Sellegipoolest tekitavad teatud sotsiaalsed suhted ka siis konkreetseid kohustusi, mida mõned pooled peavad kohtu määrusega täitma. Neid kohustusi nimetatakse kvaasilepinguteks, kuna luuakse samad kohustused, mis oleksid tekkinud tavalise lepingu korral. Need kvaasilepingud on loodud õigluse, õigluse ja hea südametunnistuse põhimõtete alusel.