seychellesartprojects.org

Seeria võlakirja määratlus

Seeriavõlakirjad, erinevalt täpp- või tähtaegsetest võlakirjadest, millega makstakse tagasi kogu põhiosa tähtaegselt, maksavad selle tagasi osade kaupa regulaarsete intervallidega, st kogu emissioon koosneb mitmest erineva tähtajaga väärtpaberist või CUSIP-ist ja igast sellisest CUSIP-ist või hulgast CUSIP-i numbrist laenub tähtajal erineval ajal vastavalt võlakirja miinuses toodud tagasimaksegraafikule.

Üldiselt annavad need välja keskused, osariigi valitsused või omavalitsused suurte avalike ehitustööde projektide, näiteks maanteede, tasuliste teede, ülesõitude, koolide jne rahastamiseks. Projektid nõuavad algfaasis suuri investeeringuid ja pärast seda, kui need projektid hakkavad tulusid tooma, oodatakse järjepidevat ja regulaarset rahavoogude voogu. Neid tulusid kasutatakse võla tasumiseks, seetõttu nimetatakse neid mõnikord ka tuluvõlakirjadeks.

Võrreldes amortiseeruvate võlakirjadega, mis koosnevad üheainsa tähtajaga võlakirjadest, koosneb seeriavõlakirjaemissioon mitut tähtaega võlakirjadest. Võlakirjade amortiseerimisel koosneb osa igast maksest põhiosast ja ülejäänud intressist, seeriavõlakirjade puhul makstakse põhiosa tagasi kindlatel kuupäevadel.

Näide seeriavõlakirjadest

Järgnevad näited seeriavõlakirjadest.

Näide 1

Oletame, et emitent emiteerib 1. jaanuaril 2010 seeriavõlakirju väärtusega 10 miljonit dollarit 10% aastase intressiga, mis makstakse igal aastal 31. detsembril. Emitent määrab ka järgmise tagasimaksegraafiku:

Ülaltoodud tabelist saab teha järgmised järeldused:

• Kuni 31. detsembrini 2014 on kogu 10 miljonit dollarit tingitud aastasest intressist 1 miljon dollarit
• Kuni 31. detsembrini 2015 on kogu 10 miljonit dollarit tingitud aastasest intressist 1 miljon dollarit, kuid sel kuupäeval lunastatakse 2 miljonit dollarit, jättes jääkeks 8 miljonit dollarit järgmisteks aastateks
• Igal järgneval 31. detsembril lunastatakse 2 miljonit dollarit, vähendades jääki järgnevateks aastateks 2 miljoni dollari võrra ja vähendades seeläbi vastavalt intressikulu

Näide 2 - Ulsteri maakond

Nagu varem mainitud, on kohalikud omavalitsused seeriavõlakirjade emitendid ja neid juhib USA munitsipaalväärtpabereid reguleeriv amet (MSRB). Neil on nende emiteeritud võlakirjade elektrooniline andmebaas, mis sisaldab kogu teavet ka nende seeriavõlakirjade emiteerimise kohta. Seda andmebaasi nimetatakse elektrooniliseks munitsipaalturule juurdepääsuks (EMMA).

Seeriavõlakirjaemissioonidele pääseb juurde sellel veebisaidil: emma.msrb.org

See veebisait sisaldab ka emitentide avaldatud üksikasjalikke ametlikke avaldusi mitmete selliste küsimuste kohta, mis annavad teavet näiteks tagasimaksegraafiku, emissiooni maksustatuse, emitendi, ettevõtete või asutuste, kes võivad emissioonid tasuda, praeguse finantsseisundi kohta jne. Üks selline küsimus on järgmine:

Ulsteri krahvkond, New Yorgi avaliku sektori võlakirjad

• Selles väljaandes emiteeriti üldise kohustusega seeriavõlakirju väärtuses 5 280 000 dollarit vastavalt nende ametlikule avaldusele 1. augustil 2019 avaliku kinnisvara täiustamiseks.
• Nende tähtaeg on lunastamise tähtaeg 15. november 2019–2027 ja nende lunastamist ei nõuta enne tähtaega, st mis tahes varasem kuupäev ja peamine lunastuskava on järgmine:

Allikas: Ulsteri maakond, New Yorgi avaliku sektori võlakirjad: ametlik avaldus 1. augustil 2019

• Selle emissiooni alla kuuluvate väärtpaberite nimiväärtus on 5000 dollarit
• Ost tehakse ainult raamatupidamissüsteemis, see tähendab, et võlakirja füüsilist ülekandmist ei toimu, ainult Depository Trust Company (DTC) ja otseste / kaudsete osalejate raamatutesse tehakse ülekandekandeid.
• Maakond teenib tulusid, maksustades kinnisvaralt makse vastavalt menetlustele, piirangutele ja valemile, mis on sätestatud maksumaksu piiramise seaduses
• Nii saadud tulu kantakse DTC kaudu intresside ja põhiosa maksmiseks ahelast allapoole
• Järgneb väärtpaberite voog ja rahavoog

• Maakond levitab teadet, et võlakirju emiteeritakse, ja see juhitakse DTC ahela kaudu võlakirjaomanikele, kes omakorda teavitavad otseseid / kaudseid osalejaid
• Võimalikud võlakirjaomanikud pöörduvad oma lähima osaleja poole ja väljendavad huvi sama raha ostmise ja hoiustamise vastu
• Osalejad edastavad sõna ahelas edasi
• Maakond vastutab väärtpaberite tarnimise eest ahelas
• Sama ahelat järgitakse intresside ja põhiosa maksete puhul
• Seda voogu säilitatakse väärtpaberite sügavama leviku saavutamiseks

Seeriavõlakirjade eelised

• Alandab viiviseriski : kuna põhiosa makstakse välja osade kaupa korrapäraste ajavahemike järel, ei pea kogu summa maksma ühel kuupäeval ja seetõttu vähendab see iga sellise tagasimaksega makseviivituse juhtumeid, vähendades ettenägematute tulevaste sündmuste mõju, mis võivad viia suure summa kättesaamatus ühel tähtajal.
• Meelitab rohkem investoreid: erineva ajahorisondiga investorid saavad nendesse võlakirjadesse investeerida sõltuvalt nende investeerimisvajadusest, seetõttu on need võlakirjad kasumlikumad laiemale investorite kogumile. Lisaks sellele erinevad intressimäärad ka lühema tähtajaga võlakirjadel on madalamad intressimäärad, pikematel aga kõrgemad intressimäärad, et kompenseerida investorile suurema riski võtmist.
• Vähenenud võlakulu: emitendid eelistavad neid, kuna vähendavad intressi kohustusi iga põhisumma tagasimaksmise kuupäevaga. See toob kaasa madalama kaalutud keskmise intressikulu võrreldes täppvõlakirjadega.

Seeriavõlakirjade puudused

• Reinvesteerimisrisk: Kuigi need vähendavad investorite kohustuste täitmatajätmise riski, tekitavad nad intressimäära languse korral reinvesteerimisriski. Investoritel võib tekkida vajadus kasutada tuletisinstrumentide lepinguid, nagu forward-lepingud, vahetustehingud või optsioonid, et maandada sellist intressimäärade kõikumist, mis on lisakulu või võib kanda reinvesteerimisriski.
• Mõne projekti jaoks sobimatu: need tuleks välja anda ainult nende projektide jaoks, mis tagavad järjepideva ja korrapärase sissetuleku põhiosade tasumiseks ja kui sellised projektid seisavad teatud tagasilöögi all, toovad need kaasa kohustuste kuhjumise juba projekti alguses

Järeldus

Kokkuvõtteks võib öelda, et seeriavõlakirjade silmatorkav omadus on tagasimaksegraafik, mis muudab selle asjakohaseks erineva ajahorisondiga investoritele. Neid võlakirju emiteerib peamiselt valitsus selliste projektide rahastamiseks, mis annavad tulevikus regulaarset tulu, mida kasutatakse emissiooni võla tagasimaksmiseks. Võib olla ka ettevõtte probleeme, kuid see pole eriti levinud.

Need pakuvad investoritele kompromissi makseviivituse riski ja reinvesteerimisriski vahel, samas kui emitentide jaoks on kompromiss madalama intressimäära ja varasema põhisumma tagasimaksmise osas.