seychellesartprojects.org

Mis on võla ja SKP suhe?

SKP ja võla suhe on mõõdik, mida kasutatakse riigi võla ja sisemajanduse kogutoodangu (SKP) võrdlemiseks ning see mõõdab majanduse finantsvõimendust, st võimet võlga tagasi maksta. Suure suhtarvuga riigil ei oleks mitte ainult raskusi oma võlgade tagasimaksmisega, vaid ta ei saaks ka oma laenuandjatelt võlga otsida, kuna on suuremad võimalused selle maksmatajätmiseks.

Võlg ja SKP suhe

Allpool on toodud võla ja SKP suhte arvutamise valem.

Võlg SKP suhtes = riigi kogu võlg / riigi kogu SKP

Suure suhtarvuga riik püüab hoogustada oma majandust ja kasvu ning vastutasuks vajaks ka raskeid rahandusi. Kuid kõrge suhtarvu tõttu ei suuda see sageli kodu- ja rahvusvahelistelt turgudelt raha hankida. Riigid püüavad oma suhtarvu alandada, kuid see ei ole üleöö toimunud muutus ja suhtarvu alandamiseks möödub mõni aasta. Rahutust seda suhet nähakse sageli majanduslanguse, sõjaaja või muu rahva laenutegevuse ajal. See on väljendatud protsentides, kuid saab teha täiendava mõõteanalüüsi, et arvutada välja aastate arv, mil võla saab tagasi maksta.

Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel on Jaapani võla suhe SKPsse 2019. aastal 234,18%, mis on kõrgeim, järgnesid Kreeka 181,78% ja Sudaan 176,02%. USA oli 109,45%, Prantsusmaa 96,2%, Ühendkuningriik 85,92%, India 67,29% ja Hiina 54,44%.

Vastavalt IMF-i andmetele on allpool graafik, mis näitab mõne riigi võla ja SKP suhet aastatel 2018 ja 2019.

Kuidas kasutada võla ja SKP suhet?

Valitsus kasutab seda suhet majandus- ja finantsplaneerimiseks. Kõrge võla suhe SKPsse surub valitsus sageli rohkem raha majandusse, trükkides uusi valuutatähti, emiteerides välisvaluuta instrumente; pakkuda pankadele ja kindlustussektoritele madalat intressimäära ning pakkudes oma avalikkusele uusi võimalusi. See võimaldab valitsuse võlakirjadesse investeerijatel võrrelda riikide võlakoormust.

Maailmapanga tehtud uuringu kohaselt leitakse, et kui võla suhe SKPsse ületab pikka aega 77%, aeglustab see majanduskasvu 1,7% iga võla protsendipunkti kohta, mis ületab seda taset. Kasvavate riikide majanduse kasvutempo langeb 2% võrra iga järgmise 64% ületava võla protsendipunkti kohta.

Võlg ja SKP suhe Näited

Allpool on toodud mõned lihtsad näited selle kontseptsiooni paremaks mõistmiseks.

Selle võla ja SKP suhe Exceli malli saate alla laadida siit - võla ja SKP suhe Exceli mall

Näide 1

Oletame, et tahame arvutada viie riigi võla ja SKP suhe (hüpoteetiliselt). Selleks vajaksime nende koguvõlga ja kogutoodangut.

Riigi A võla ja SKP suhe arvutamine

• = 50/75
• = 66,67%

Samamoodi saame arvutada ülejäänud riikide kohta.

Nagu näeme, on riigil B kõrgeim SKP, mis tähendab, et tal on raskusi võlgade tagasimaksmisega. Sageli eeldatakse, et riikidel, kelle suhe on üle 100%, on maksejõuetuse võimalused, mis pole tõsi. Ülaltoodud näites võime riigi Z puhul mõista, et see suudab maksta tagasi 78,26% kogu võlast.

Eelised

• See võimaldab investoritel võrrelda riikide võlatasemeid enne, kui nad investeerivad valitsuste emiteeritud võlakirjadesse.
• See aitab valitsustel, majandusteadlastel mõista majanduse languse suundumusi ja mustreid ning aitab neil leida lahendus sellest väljumiseks.

Puudused

• Suhe teataval määral annab lühikese ettekujutuse majanduse toimimisest. Andmete ulatuslikkuse tõttu ei ole aga võla ja majanduse SKP kohta võimalik saada väga täpseid üksikasju.
• Riikide vahelist võrdlust ei saa teha üksnes võla ja omakapitali suhte alusel. Iga riik on erinev oma suuruse, rahvaarvu poolest. Valitsuse poliitika, inflatsioonimäär jne. Enne aktsiaturule investeerimist tuleks arvestada ka muude tegurite võrdse võrdlusalusega.

Järeldus

Valitsuse jaoks on väga oluline keskenduda nii SKPle kui ka võla ja SKP suhtele. Iga riik tähistab oma kohta kaubanduse ja investeeringute maailmas, kui tal on stabiilne ja arenev majandus. Kõrgema suhtarvu korral on nad rahvusvahelisel turul halvasti ja nad hakkavad rahvusvahelisel turul oma ulatust kaotama. Sellised majandused hakkavad kaupu ja teenuseid pakkuma madalamate kuludega, mis muudab nende võlgadega toimetuleku veelgi keerulisemaks (näiteks Kreeka).

Kuid see ei kehti alati ka selliste riikide kohta nagu USA, Jaapan, Saksamaa jne, kuna need on tugeva majandusega riigid ja näitavad aasta-aastalt kasvu. On oluline, et me mitte ainult ei vaataks sellist finantsmaatriksit, vaid teeksime ka trendianalüüsi, et seda põhjalikult mõista.