Tegevjuht vs president | 14 parimat erinevust (koos infograafikaga)

Erinevus tegevjuhi ja presidendi vahel

Tegevjuht (tegevjuht) on organisatsiooni (enamasti eraldi juriidiliselt eksisteeriva üksuse ) kõrgeim juhtivtöötaja, kes vastutab organisatsiooni jaoks oluliste otsuste langetamise eest ja kontrollib kõiki tegevusi selle toimumise osas vastavalt määratletud eesmärkidele, samas kui ettevõtte president viitab isikule, kes on ettevõtte kindla segmendi või kriitilise valdkonna juht kogu ettevõtte juhi asemel.

Kes on tegevjuht?

Ettevõtte kõrgeim juht on tegevjuht (tegevjuht). Nende peamine ülesanne on ettevõtte otsuste langetamine, üldise tegevuse ja ettevõtte ressursside jälgimine. Tegevdirektor toimib alati peamise suhtluspunktina juhatuse ja ettevõtte tegevuse vahel. Tegevjuhil on oma koht ka juhatuses

Tegevjuhi roll ja vastutus ei ole fikseeritud ost. Ettevõttes on ettevõte erinev, sõltuvalt suurusest ja üldisest struktuurist.

Kes on president?

Presidenti peetakse peamiselt organisatsiooni juhiks. Tegevjuhi ja presidendi suhted varieeruvad sõltuvalt organisatsiooni struktuurist. Presidendi roll on lõdvalt määratletud. Presidendi volitused on erinevates ettevõtetes väga erinevad ja praktikas saab neid volitusi anda ainult seadus

Organisatsioonis, välja arvatud tooted, teenused ja strateegiad, teeb tööjõud pidevalt pingutusi ja püüab organisatsiooni edusammude nimel. Tegevjuht ja president on kaks võtmeisikut, kellel on organisatsioonis kõige tugevam positsioon

Tegevjuht vs President Infographics

Peamised erinevused

  • Tegevjuht on kõigi organisatsioonide kõrgeim ohvitser, samal ajal kui president allub tegevjuhile. Samuti on tegevdirektor aruandekohustuslik direktorite nõukogu ees, samas kui president on aruandekohustuslik tegevjuhi ees. Aktsionärid on ettevõtte lõplikud omanikud ja direktorite nõukogu on aruandekohustuslik aktsionäride ees
  • President vaatab mikrotasandi asju ja vastutab lühiajaliste eesmärkide eest. Ta vastutab tavapärase äritegevuse, logistika ja töötajate juhtimise eest. Teiselt poolt peab tegevjuht vaatama asju makroperspektiivist ja tal on pikaajaline visioon. Tema ülesandeks on sõnastada ettevõtete tulevikuplaanid, prognoosida kasvu ja strateegiaid. Väikestes organisatsioonides vastutab tegevjuht vastutuse võtmise eest nii mikro- kui ka makroperspektiivi eest
  • Tegevdirektori peamine eesmärk on ettevõtte jõukuse maksimeerimine, mis aitab tal oma organisatsiooni pärandit ja head tahet luua. Aktsiaseltsi puhul sünkroonitakse need tegurid ettevõtte aktsiahinna tootlustes. Nagu varem arutletud, on presidendi eesmärk lühiajaline, seega on tema peamine motiiv kasumi maksimeerimine aasta-aastalt
  • Tegevjuht hoolitseb plaanide eest ja president hoolitseb nende täitmise eest
  • Tegevdirektori moto on „teha õigeid asju”, samal ajal kui presidendi moto on „teha asju õigesti”. President püüdleb tõhususe poole, tegevdirektor aga tõhususe poole
  • Tegevjuhi edu on organisatsiooni olulisus, presidendi jaoks aga organisatsiooni kasv
  • Saavutatud pärand on viis, kuidas mõõta tegevjuhi tegevust, samal ajal kui ettevõtte tulemus on presidentide töö mõõtmise viis

Võrdlev tabel

Andmed tegevdirektor president
Edetabel Tegevjuht on organisatsiooni kõrgeim auaste President on teine ​​ja otse tegevjuhi alluvuses
Roll Võib öelda, et tegevjuht annab ettevõttele lubaduse ja seab pikaajalise visiooni Presidendi ülesandeks on visiooni tegelikuks muutmine tõhusa elluviimise ja lubaduse täitmisega
Funktsioon Operatsioonide juhtimine, strateegia kujundamine Finantsjuhtimine ja strateegia tõhus elluviimine
Aruandluse juht Juhatus Tegevjuht ja direktorite nõukogu
Muud kohustused Tegevdirektor võib töötada ka presidendi ja juhatuse esimehena Võib töötada tegevjuhina
Alluv President, CFO, CSO, CAO Tippjuhtkond, asepresidendid
Otsuse tase Rohkem kaasatud makrotasandi otsustesse Kaasatud mikrotasandi otsustesse, rohkem kaasatud töötajatesse
Koht juhatuses Tegevjuhil on alaline koht juhatuses Presidendil võib juhatuses olla koht või mitte
Põhiülesanded Tegevjuht hoolitseb selle eest, et juhatusel oleks kogu teave olemas, nad kontrollivad keskkonda võimaluste ja kasvuväljavaadete osas. Nad panevad paika eelarved, panevad organisatsiooni keskenduma õiges suunas, loovad sobiva kultuuri ja juhivad meeskonda Peamiselt kuulub presidendi ülesandeks eesmärkide elluviimine, turundusstrateegiad, müügi jälgimine, uurimis- ja arendustegevus. Põhiülesanded võivad hõlmata ka protsesside, disaini ja raamistiku optimeerimist ning ettevõtte tuleviku kujundamist
Edu mõõtmine Tegevjuhi edu mõõdetakse sellega, kuidas ettevõte saab uuenduste abil turul konkurentsieelise. Tegevjuhtide tegevust saab hinnata selliste näitajate abil nagu aktsiakasum, omakapitali tootlus, tulude kasv, operatiivse rahavoo kasv. Juhul, kui ettevõte on avalikult noteeritud, on aktsiate tootlus ajas tegevjuhi tegevuse edukuse ülim näitaja President on tegevjuhi järeltulija. Presidendi tegevus on kriitiline tema suhetes tegevjuhiga. Presidendi jaoks on kõige keerulisem organisatsioonisuhe. Presidendi tulemuslikkust saab mõõta täitmislünga ehk tegevjuhi antud lubaduste ja tegeliku täitmise vahel erinevuse järgi
Perspektiiv Tavaliselt on tegevjuhi perspektiiv pikaajaline Presidendi perspektiiv on pikaajaline
Peamine fookus Põhirõhk on jõukuse maksimeerimisel Põhirõhk on kasumi maksimeerimisel
Püüdlev tegur Efektiivsus Tõhusus
Lõpptulemus Tugeva pärandi loomine Tugeva esitusega

Järeldus

Vaadates ülaltoodud punkte, võib tegevjuhi ja presidendi rollide ja vastutuse erinevus olla üsna selge, need erinevused kehtivad konkreetselt suurte organisatsioonide kohta. Väikestes organisatsioonides, kus puudub finants- ja personaliarvestus, on võimalik, et mõlemat rolli täidab üks inimene.

Need rollid võivad fookuse, ekspertiisivaldkondade, teadmiste, oskuste, visiooni, vaate jne poolest erineda, kuid mõlema rolli lõppeesmärk on ettevõtte kasv ja edu