Rendileandja vs Rentnik | 12 parimat erinevust (koos infograafikaga)

Üürileandja ja üürniku erinevus

Rendileandja viitab isikule, kellel on vara ja kes lubab teisel rentnikul tuntud isikul kasutada oma vara, saades vastutasuks perioodilist üüri, samas kui rentnik viitab isikule, kes kasutab vara, mis kuulub teisele isikule, mida nimetatakse rendileandjaks, kindlaksmääratud perioodiks, makstes lepingutingimustele vastavat perioodilist üüri.

Rendileandja on vara omanik ja ei kasuta seda oma tarbeks; teisalt omandab rentnik vara ajutiselt ja kasutab seda oma tarbeks. Liisinguprotsess on väga lihtne. See algab sellest, et rendileandja annab oma vara või vara rentnikule. Seejärel maksab üürnik rendileandjale igakuiselt kokkulepitud üüri või üüri. Pärast lepingu lõppemist tagastab rentnik vara rendileandjale. Rendileandja võib olla üksikisik või üksus ning renditud vara võib olla hoone, sõiduk või isegi tööstusseadmed ja äriseadmed. Rendivarad võivad olla ka immateriaalsed varad nagu arvutitarkvara

  • Rendileandja on eraisik või üksus, kes rendib oma vara või vara teisele füüsilisele isikule või üksusele. Üürileandjat saab kasutada omaniku või üürileandja sünonüümina. Peaks meeles pidama, et rendileandja vastutab remonditööde eest, mis ei ole üürniku põhjustatud
  • Rahalises mõttes on rentnik inimene, kellele me midagi rendime või laename. Vastutasuks maksab üürnik üüri või liisingut. Üürnikku võib pidada üürniku või üürniku sünonüümiks

Rendileandja vs rentniku infograafika

Peamised erinevused

Peamised erinevused on järgmised -

  • Rendileandja on omanik ja tal on õigus vara kellelegi üle anda. Üürnik on siiski ajutine omanik ja tema enda valed lepingu ja kokkulepitud makse ulatuses.
  • Valdus on üürnikul, samas kui omand kuulub üürileandjale.
  • Kui rentnik pankrotistub, on rendileandjal õigus kõigepealt saada maksed. Üürnik ei ole üürileandja pankrotiga seotud, kuna ta ei ole rentnikule võlgu.
  • Kuna omanik on rendileandja, pole tal vara kasutamisel mingeid piiranguid. Kui vara on üürileandja, on vaja luba. Rentnikul on vara või vara üle piirav kontroll.
  • Rendileandjale makstav hüvitis on rendi- või üürisumma. Üürniku kasu on aga vara ajutine kasutamine ja kogu rahasumma investeerimata.
  • Üürileandja saab lepingu üles öelda juhul, kui üürnik kahjustab tema vara või kui üürnik rikub mõnda lepingu punkti. Üürnik võib lepingu lõpetada ka tundmatu sündmuse, näiteks üleujutuse, tulekahju korral.
  • Vara omanikuna on rendileandjal täielik õigus võtta vara või vara praeguselt rentnikult üle ja laenata mõnele teisele rentnikule. Seda eesõigust üürnikule siiski ei anta. Tal ei ole õigust anda kellelegi teisele vara kasutada.

Võrdlev tabel

Eriti Rendileandja Rentnik
Definitsioon  Ta on vara omanik ja isik, kes annab vara rentnikule rendile; Üürnikku võib nimetada ka laenuvõtjaks. Ta võtab vara või vara rendileandjalt ajutiselt valdusse.
Hüvitis Vara rentnikule rendile andmise eest on rendileandja saadud hüvitis rendi kogusumma. Nad saavad vara või vara ajutiseks kasutamiseks ja maksavad omakorda rendi.
Staatus Vara seaduslik omanik; Lihtsalt laenuvõtja ja ei oma seaduslikku omaniku staatust
Pankrot Kui rentnik pankrotistub, on rendileandjal õigus kõigepealt saada maksed. Ei ole seotud rendileandja pankrotiga
Omanik Tegelik omand jääb üürileandjale. Rentnik on ajutine omanik.
Vara valdamine  Rendileandja vara ei oma. Rentnik valdab vara.
Juriidilised piirangud Kuna vara omanik on rendileandja, on piirangute arv väiksem. Üürniku kohustused on palju suuremad. Seda juhul, kui lepingus pole mainitud vara kahjustamist või kasutamist.
Piirang  Kuna omanik on rendileandja, pole tal vara kasutamisel mingeid piiranguid. Kui vara on üürileandja, on vaja luba. Rentnikul on vara või vara üle piirav kontroll.
Maksustamine Vara omanikuna peab rendileandja tasuma maksud tulu ja vara arvelt. Rentnik kasutab vara vaid ajutiselt ja seetõttu ei pea ta makse maksma.
Varade kulumine Omanikuna on rendileandja kohustus hoolitseda vara eest ning maksta remondi ja hoolduse eest. Rentniku vastutus piirdub varade kasutamise ajaga. Samuti täpsustatakse lepingus remondi ja hoolduse ning vastutuse osas.
Muud kommunaalkulud Samuti on lepingus mainitud kommunaalmaksude klauslit. Üldiselt ei vastuta rendileandja kommunaalmaksude tasumise eest. Kuni ajani, mil vara on rentniku juures, vastutab ta kommunaalteenuste eest tasumise eest.
Lepingu lõpetamine Saab lepingu lõpetada juhul, kui üürnik tekitab oma varale kahju või kui üürnik rikub mõnda lepingu punkti. Üürnik võib lepingu lõpetada ka tundmatu sündmuse, näiteks üleujutuse, tulekahju korral.

Järeldus

Leping, rendiarvestused, vara hindamine sõltub kõik rendiliigist. See võib olla kas kasutusrent või kapitalirent. Väiksem ja üürnik on kaks lepingupoolt, kes kokku saavad ja kokku lepivad.

Kõigil ettevõtetel on tänapäeval teatud tüüpi rendimakse. Organisatsioonidel on otstarbekas võtta rendile vara või vara, kuna nad ei pea investeerima kogu rahasummat ja saavad siiski kogu vara kasuks.