seychellesartprojects.org

Mis on treeninghind (streigihind)?

Kasutushind või alghind viitab hinnale, mille eest tuletisväärtpaberite ostu- ja müügioptsioonidega kauplevad isikud ostavad või müüvad alusvara. Täitmishind, mida nimetatakse ka streigihinnaks, on termin, mida kasutatakse tuletisinstrumentide turul. Täitmishind on alati erinevalt turuhinnast fikseeritud ja see on kõigi saadaolevate valikute puhul erinevalt määratletud.

Saadaval on kahte tüüpi valikuid: üks on kõne ja teine. Ostuoptsiooni korral on optsiooni omanikul õigus osta alusvara lõpptähtajani kasutushinnaga, samas kui müügioptsiooni korral on ostuoptsioonil omanikul õigus müüa alusvara.

Treeninghinnaga seotud tingimused

Kasutushinnaga on seotud ka teisi termineid

• Rahas: ostuoptsiooni korral öeldakse, et optsioon on "rahas", kui alusaktsia turuhind on kõrgem kasutushinnast ja müügioptsiooni korral, kui aktsia turuhind on alla streigi hind, siis loetakse seda "rahas".
• Rahast välja: ostuoptsiooni korral, kui alusvara väärtpaberi realiseerimishind on kõrgem kui turuhind, peetakse optsiooni väidetavalt "raha välja", müügioptsioonis aga juhul, kui alghind on turuhinnast madalam väärtpaberist, siis öeldakse, et see on nagu "raha välja".
• Raha juures: kui täitmishind on sama kui alusaktsia turuhind, siis sel ajal on nii ostu- kui ka müügioptsioon rahas.

Harjutushinna näited

Vaatame mõningaid lihtsamaid ja täpsemaid näiteid treeninghinnast, et sellest paremini aru saada.

Näide 1

Näiteks kui investor ostis XYZ-i ettevõtte 1000 aktsia ostuoptsiooni hinnaga 20 dollarit, siis öelge, et tal on õigus osta ostuoptsiooni perioodi lõppemiseni 1000 aktsiat hinnaga 20 dollarit. ükskõik, mis turuhind on. Kui aktsiate turuhind tõuseb 40 dollarini, on aktsiate ostuoptsiooni omanik 20 dollari kursiga ja saab broneerida 20 000 dollari suuruse kasumi, kuna see võimaldab tal aktsiaid müüa 40 dollariga aktsia kohta saab pärast ostmist 40 000 dollarit hinnaga 20 dollarit aktsia kohta, kulutades 20 000 dollarit.

Näide 2

Tuletisinstrumentide turul määrab realiseerimishind, kas investor saab raha teenida või mitte.

Võtame Intel Corporationi erinevad stsenaariumid, kus aktsia kauplemine on 50 dollarit aktsia kohta ja investor on ostnud Intel Corporationi ostuoptsioonilepingu, mille preemia on 5 dollarit lepingu kohta. Iga optsioonilepingu osa on 50 aktsiat, seega on ostuoptsiooni tegelik maksumus 250 dollarit (50 aktsiat * 5 dollarit).

Nüüd on investori olukord erinevates stsenaariumides:

•  Lepingu lõppedes kaupleb Intel Corporationi aktsia 60 dollariga.

Selle stsenaariumi korral on investoril õigus osta ostuvõimalus hinnaga 50 dollarit ja siis saab ta kohe sama müüa hinnaga 60 dollarit. Siin on täitmishind turuhinnast madalam, väidetavalt on variant rahas. Nüüd ostab investor aktsiad hinnaga 50 dollarit aktsia kohta, kulutades kokku 2500 dollarit (50 dollarit * 50), ja müüb siis 60 dollarit aktsia kohta, saades 3500 dollarit (60 dollarit * 50), teenides kasumit 1000 dollarit. Seega on ülaltoodud tehingu puhaskasum 750 dollarit, kuna optsioonilepingu ostmisel maksti preemia 250 dollarit.

• Lepingu lõppemisel kaupleb aktsia 52 dollariga.

Kasutades ülaltoodud sarnast analüüsi, on ostuvõimaluse väärtus 2 dollarit aktsia kohta või 100 dollarit kokku. Siin on täitmishind aktsiaturu hinnale väga lähedal. Kuna investor on maksnud preemiat 250 dollarit, peab ta broneerima kahjumi 150 dollarit (250–100 dollarit).

• Lepingu lõppemisel kaupleb aktsia 50 dollariga.

Siin on aktsia turuhind streigihinnaga võrdne. Seega on investoril kahjum, mis võrdub tema makstud optsioonipreemiaga ehk 250 dollarit. Kui aktsia hind on rahas või sellest väljas, piirdub kahjum alati makstud optsioonipreemiaga.

Olulised punktid

1. Optsioonidega kauplemise ajal peab optsioonilepingu ostja tasuma optsiooni ostukulud, mida nimetatakse lisatasuks. Kui ostja kasutab õigust, siis väidetavalt kasutab ta optsiooni.
2. Optsiooni kasutamine on kasulik, kui ostuoptsiooni korral on tehinguhind alla väärtpaberituru aluseks oleva turuhinna või kui alghind on turuhinnast kõrgem, tuleks müügioptsiooni korral seda võimalust kasutada.
3. Kui isik kaupleb optsioonidega, saab ta valida börsi poolt eelnevalt kindlaks määratud erinevate streigihindade vahemike vahel. Aja jooksul võib kogu streigihindade vahemik turu suurte liikumiste tõttu laieneda algselt loetletud piiridest välja.

Järeldus

Seega on realiseerimishind või alghind tuletislepingus kahe osapoole peamine muutuja. See on hind, mille korral optsiooniga kaupleval isikul on alusvara kontroll juhuks, kui ta otsustab optsiooni kasutada. Ostuvõimaluses on alghind hind, mille optsiooni ostja peab maksma optsiooni kirjutajale, ja sisendoptsiooni alghind on hind, mille optsiooni kirjutaja peab maksma optsiooni omanikule. Sama ei muutu ja jääb samaks ka siis, kui alusvara hind muutub, st olenemata sellest, mis hinnaga väärtpaber on, jääb realiseerimishind fikseerituks, kui ostetakse optsioonileping.