seychellesartprojects.org

Riigivõlakirjade ja võlakirjade erinevus

Riigivõlakirjad on võlainstrumendid, mille keskpank emiteerib valitsuse nimel vähem kui aastase ametiajaga ja millel on ebaolulised makseriskide võimalused, samal ajal kui võlakirju emiteeritakse kauemaks kui kaheks aastaks ja neid kas olenemata selle tüübist riskivaba.

Riigivõlakirjad on valitsuse või ettevõtete poolt võetavad võlakirjad, mille eesmärk on raha koguda ja nende ametiaeg on alla ühe aasta ning neid emiteeritakse tavaliselt 91 päevaks, 182 päevaks ja 364 aastaks. Võlakirjad on ka võlainstrument, mille emiteerivad valitsus ja ettevõtted võla suurendamiseks. Ettevõtte võlakirjade kehtivusaeg on vähemalt 2 aastat,

Mis on riigikassa arve?

• Valitsuse emiteeritud vekslid emiteerivad USA föderaalreserv ja Indias India reservpank, kogu maailmas emiteerivad neid üksikud keskpangad.
• Valitsuse emiteeritud vekslid on kõige turvalisemad instrumendid ja neil ei ole mingit makseriski, kuna neid toetab valitsus. Vekslitega kaubeldakse finantsturgudel ja neid saab igaüks osta erinevate liinide kaudu.
• Arenenumatel turgudel saab see aktiivselt kaubelda ka üksikisikute poolt, kuid vähem arenenud turgudel ostetakse neid üldiselt investeerimisfondide kaudu. Vekslite tootlus on investoritele maksuvaba.
• Vekslid ei maksa investoritele ühtegi kupongi, mida nad vahetatakse nullkupongilise võlakirjana, nimiväärtuse allahindlusega. Lõpptähtaja lõppedes saavad investorid instrumendilt intressi tootlusena, saades arvelt nimiväärtuse.

Mis on võlakirjad?

• Võlakirju saab emiteerida erineva tähtajaga, mis hõlmab 2-aastaseid võlakirju, 5-aastaseid võlakirju, 10-aastaseid võlakirju või isegi 30-aastaseid võlakirju.
• Valitsuse emiteeritud võlakirjad on riskivabad ja neil ei ole makseriski, kuna neid toetab valitsus.
• Ettevõtte emiteeritud võlakirjadel on makseviivituse risk. Valitsuse emiteeritud võlakirjad on maksuvaba instrument, kuid ettevõtete võlakirjad ei ole investoritele maksuvabad.
• Võlakirjaomanikud saavad investoreid investeeringutasuvusena kupongimaksena, tavaliselt kvartali või poolaasta kaupa.

Riigivõlgade vs võlakirjade infograafika

Vaatame peamisi erinevusi riigivõlakirjade ja võlakirjade vahel.

Peamised erinevused

• Vekslid on valitsuse või ettevõtte emiteeritud võlainstrumendid, mille ametiaeg on alla ühe aasta, kusjuures populaarsed ametiajad on 91 päeva, 82 päeva ja 364 päeva. Võlakirjad on võlainstrumendid, mille on emiteerinud ka valitsus või ettevõtted kestusega vähemalt 2 aastat.
• Võlakirjade puhul ei maksta kuponge, mida nad investoritele vahetatakse nullkupongilise võlakirjana, neid emiteeritakse allahindlustega ja investorid saavad ametiaja lõppedes nimiväärtuse, mis on nende investeeringu tasuvus. Võlakirjad maksavad investoritele intressi kupongi kujul kord kvartalis või poolaastas.
• Vekslitel ei ole makseriski, olenemata sellest, kas need on emiteeritud valitsuse või ettevõtte poolt. Valitsuse võlakirjad on riskivabad, kuid ettevõtete võlakirjadel on maksejõuetus. On mitmeid reitinguagentuure nagu Moody's ja S&P, kes hindavad ettevõtte võlakirju, et investorid saaksid teha konkreetse võlakirjaga seotud riskide osas teadliku otsuse.
• Võlakirja intressimäär on tavaliselt väiksem kui võlakirja intressimäär, kuna investori osalus võlakirjas on suurem ja ka risk suurem.

Võlakirjade vs võlakirjade võrdlustabel

Alus		Riigivõlakirjad		Võlakirjad
Definitsioon		Riigivõlakirjad on valitsuse või ettevõtte poolt võetavad võlakirjad raha kogumiseks. Vekslite ametiaeg on alla ühe aasta.		Võlakirjad on ka võlainstrumendid, mille emiteerivad valitsus ja ettevõtted võla suurendamiseks. Ettevõtte võlakirjade kehtivusaeg on vähemalt 2 aastat
Ametiaeg		Vekslite kehtivusaeg on alla ühe aasta ja neid antakse tavaliselt välja 91 päevaks, 182 päevaks ja 364 aastaks. Need kolm tähtaega on populaarsemad, ehkki võlakirju emiteeritakse ka teiste ametiaegade puhul.		Võlakirju emiteeritakse kauemaks kui kaheks aastaks. Üldiselt emiteeritakse võlakirju 2-aastase, 5-aastase 10-aastase ja ka 30-aastase võlakirjana
Kupongi määr		Vekslid ei maksa investoritele ühtegi kupongi, mida nad vahetatakse nullkupongilise võlakirjana, nimiväärtuse allahindlusega. Lõpptähtaja lõppedes saavad investorid instrumendilt intressi tootlusena, saades arvelt nimiväärtuse.		Võlakirjad maksavad investoritele intressi võlakirja hoidmise eest kupongimaksetena, tavaliselt makstakse kupongi investoritele kord kvartalis või poolaastas.
Maksude kohaldamine		Võlakirjade puhul, olenemata sellest, kas need on emiteeritud valitsuselt või ettevõtetelt, ei pea investorid maksma makse.		Valitsuse emiteeritud võlakirjad on maksuvaba instrument, kuid ettevõtete võlakirjad ei ole investoritele maksuvabad.
Vaikimisi risk		Vekslitel ei ole makseriski, olenemata sellest, kas need on emiteeritud valitsuse või ettevõtte poolt.		Valitsuse emiteeritud võlakirjad on riskivabad ja neil ei ole makseriski, kuna neid toetab valitsus. Ettevõtte emiteeritud võlakirjadel on makseviivituse risk.

Järeldus

Nii võlakirjad kui ka võlakirjad on võlainstrumendid, mille emiteerib valitsus või ettevõte võla suurendamiseks. Võlakirjade intress on võlakirjadest üldjuhul madalam, kuna võlakirja omamise risk ja kestus on võlakirja omast madalam. Harvadel juhtudel, kui investorid kardavad majanduslangust, muudab tulukõver selle rahvapäraselt ümberpööratud tootluskõveraks. Valitsuse emiteeritud võlakirju ja võlakirju toetab valitsus ning neil ei ole makseriski.