Pearaamat vs pearaamat | Viis parimat erinevust (koos infograafikaga)
Peamine erinevus pearaamatu ja pearaamatu vahel on see, et üldpäevik on selle ettevõtte ajakiri, kus toimub kõigi tehingute esialgne arvestus, mida ei ole kajastatud üheski ettevõtte poolt peetavas eripäevikus nagu ostupäevik, müügipäevik , sularahapäevik jne, samas kui ettevõtte koostatud pearaamat on erinevate põhikontode kogum, kus ettevõtte tehingud kajastatakse seotud tütarettevõtte pearaamatutest.
Erinevused peakirja ja pearaamatu vahel
Finantsmaailmas on raamatupidamine üks kleepuv valdkond, kus kõiki norme ja seadusi tuleb järgida nii vaimus kui ka tekstis. Peamised finantsaruanded sisaldavad kasumiaruannet, bilanssi ja rahavoogude aruannet. Majandusüksuse finantsaruannete koostamiseks on iga äritehingu kooskõlastatud vormi mõõtmine, kajastamine ja esitamine mitmel etapil. Nüüd on kogu selle protsessi alguspunkt äritehingute registreerimine üldises ajakirjas.
Mis on üldine ajakiri?
Üldpäevik on üks raamatupidamisraamatutest, mis kajastab kronoloogilises järjekorras kõiki äritehinguid, mis on seotud kõigi raamatupidamisartiklitega, nagu müük, varud, nõuded ostjate vastu, võlgnevused, korrigeerimiskanded jne. Igasuguse äritehingu lähtepunkt on pääseda ettevõtte raamatupidamisraamatusse enne, kui see jõuab järgmisele raamatupidamise tehingute klassifitseerimise tasandile. Tuleb märkida, et raamatupidamises on duaalsuse mõiste, mille tulemuseks on kahekordse kirjendusega raamatupidamissüsteem. Seega registreeritakse iga äritehing nii, et see mõjutab kahte kontot nii krediidi kui ka deebetkande osas.
Mis on pearaamat?
Kui tehing on üldpäevikusse postitatud, on järgmine samm tehingute klassifitseerimine nende kontode põhjal, mida need mõjutavad. Seega on pearaamat veel üks raamatupidamisraamat, mis registreerib tehingu pärast üldpäevikusse postitamist vastavalt tehingu mõjutatud konto tüübile krediidi ja deebetkonto osas.
Üldajakiri vs pearaamatu infograafika
Peamine erinevus peakirja ja pearaamatu vahel
Peamine erinevus nende vahel on see, et üldine ajakiri toimib algse sissekanderaamatuna. Mõlemad need raamatupidamisraamatud võimaldavad kahekordse kirjendusega raamatupidamissüsteemi kaudu äritehinguid kajastada deebetite ja krediitide kaudu.
- Kõigepealt registreeritakse äritehing üldajakirjas ja seejärel postitatakse kanne vastava pearaamatu kontodele. Pärast kontode saldode arvutamist kantakse kanded proovisaldolt üle.
- Üldine ajakiri sisaldab lisaks iga tehingu kirjeldamisele tavaliselt veerge seerianumbrite, kuupäevade, kontode ning deebet- või krediidikirjete jaoks. Ettevõtted hõlmavad ka mõnda kontospetsiifilist ajakirja, näiteks müügi- või ostupäevikut, mis kajastavad ainult teatud tüüpi tehinguid, samas kui üldised ajakirjad registreerivad kõik ülejäänud tehingud.
- Pearaamat sisaldab kõiki asjakohaseid üksikasju kõigi kontode kohta, mille kanded on juba üldistes või konkreetsetes ajakirjades olemas. Pearaamat võtab arvesse viit raamatupidamisartiklit:
- Kulud
- Varad
- Tulud
- Kohustused
- Omakapital
- Erinevalt päeviku vormingust on pearaamatul iga raamatupidamiskirje jaoks kaheveerguline T-kujuline tabel, mille ülaosas on konto pealkiri ning deebet- ja kreeditarved. Vastavalt järgitud kokkuleppele sisaldab T-kujulise tabeli vasakpoolne külg tavaliselt deebetkandeid, T-kujulise tabeli paremal on krediidikanded. Paljud ettevõtted mainisid pearaamatusse ka mõnda ajakirjapõhist teavet, näiteks seerianumbrid, kuupäevad ja tehingu kirjeldus.
Võrdlev tabel
Alus | Üldine ajakiri | Pearaamat | ||
Definitsioon | See viitab kontoraamatule, mis kajastab kõiki äritehinguid kronoloogilises järjekorras. | See viitab kontoraamatule, mis sisaldab kandeid, mis on klassifitseeritud mõjutatud kontotüüpide põhjal, pärast esmast üldajakirja postitamist ja seejärel pearaamatusse jõudmist. | ||
Sisenemispunkt | See on mis tahes tüüpi äritehingute esimene kandepunkt, mis viib selle ettevõtte raamatupidamisraamatusse. | See on raamatupidamise teine kandepunkt tehingu kajastamiseks pärast seda, kui see siseneb raamatupidamissüsteemi üldajakirja kaudu. | ||
Sisenemise alus | Iga kirje salvestatakse kronoloogilises järjekorras. | Iga kirje salvestatakse mõjutatud kontotüüpide põhjal. | ||
Raamatupidamise süsteem | See järgib duaalsuse mõistet, st iga topeltkirje arvestussüsteemis registreeritud tehingut. | See järgib ka duaalsuse mõistet, st iga topeltkirje arvestussüsteemis registreeritud tehingut. | ||
Näide | Kuupäev: 31. detsember 2018 Amortisatsioonikulu debiteerimine 1000 dollari eest Krediit kogunenud kulumile 1000 dollarit |
Amortisatsioonikulu: debiteeriti 31. detsembril 2018 1000 dollari eest Akumuleeritud kulum: krediteeritud 31. detsembril 2018 hinnaga 1000 dollarit |
Rakendused
Tarkvaravaldkondade tehnoloogiliste edusammude tõttu on arvukalt raamatupidamislahendusi, mida pakuvad paljud tehnoloogiagigandid, nagu Oracle Suite, Tally jne. Enamik sellistest tarkvaratoodetest pakuvad tsentraliseeritud hoidlat, et logida ajakirjadesse ja pearaamatusse. Selliste raamatupidamistarkvara toodete tõttu on tehingute registreerimine muutunud palju lihtsamaks. Kõiki raamatuid pole vaja eraldi hoida ja käsitsi kokku leppida, kuna see tarkvara aitab selliseid üleliigseid käsitsi toiminguid automatiseerida. Samuti on kasutajaliides kujundatud selliselt, et äritehingute alandlikku hulka sisenev kasutaja ei pea raamatupidamisaruannetesse viimaste kirjete kokkusobitamiseks tegelikult hoolima kesksest hoidlast ja tausttöötlusest.
Järeldus
Üldpäevik on kõikehõlmav raamatupidamisraamat, kus äritehingu esialgne sisestus registreeritakse esmakordselt kronoloogilises järjekorras, mis teeb üldajakirjast suurepärase koha raamatupidamistehingute ülevaatamiseks. Pearaamat on pigem kokkuvõte iga äritehingu konto tasemel, mis pärineb erinevatest kronoloogilisi raamatupidamiskandeid sisaldavatest ajakirjadest. See päevikusse sisestatud ja pearaamatusse kokku võetud teave liidetakse seejärel proovisaldoks, mida kasutatakse majandusüksuse finantsaruannete koostamiseks.
Ajakirjade kasutamine on järsult langenud automatiseeritud raamatupidamissüsteemide üha kasvava kasutamisega. Enamik raamatupidamissüsteeme võimaldab kasutajal teavet otse pearaamatusse jätta, jättes vahele vajaduse teha päevikukandeid. Niisiis, ajakirja vajadus võib olla arvutikeskkonnas üha vananenud, kuid raamatupidamise maailmas on sellel siiski suur tähtsus.