seychellesartprojects.org

Grexit Tähendus

Termin Grexit on Kreeka või kreeka kombinatsioon sõnaga exit, mis tähendab Kreeka väljumist eurotsoonist või Euroopa Liidust. Grexit kärbiti Kreeka võimaliku euroalast väljaastumise tõttu. Mõiste, mille viisid sisse kaks Citigroupi kuulsat majandusteadlast Ebrahim Rahbari ja Willem H. Buiter 6. veebruaril 2012 ning mis seejärel pääses meedias ja suuremates ajalehtedes.

Grexit on väga kriitiline investorite ja teiste, sealhulgas majandusteadlaste jaoks, kes püüdsid uurida finantskriisi mõju kreeklasele endale ja maailmamajandusele. Mõiste Grexit muutus populaarseks, kui Kreeka kodanikud tegid ettepaneku minna riigist välja Euroopa Liidust ja kehtestada kohaliku võla drahm Kreeka ametliku valuutana, et hoida ära riigi võlakriis.

Kreeka ajaskaala

Kreeka ühines eurotsooniga 2001. aastal, kuid 2009. aasta finantskriis jättis Kreeka Euroopa võlaprobleemide keskpunktiks. Kreeka hakkas 2010. aastast silmitsi seisma pankrotiga, mis levitas teistest liikmetest üksteise järel hirmu teise finantskriisi ees. Selleks ajaks olid paljud liikmed juba eeldanud Kreeka lahkumist eurotsoonist ja mõiste Grexit laienes.

2009. aasta finantskriisi tagajärjed teevad selgeks, kuivõrd Kreekat tabas seda läbinud rahaline kohutav katsumus. 2010. aastal, kui Kreeka suundus pankrotti, oli Kreeka võla suhe SKPsse üüratu kõrge, 146%. Kreeka võlakriisi jaoks oli palju tegureid, mis olid lahkhelid.

Grexiti taga olevad tegurid

Kreeka võlakriisini viivad peamised tegurid on järgmised:

• Korruptsioon ja maksudest kõrvalehoidumine, mis jättis Kreeka võlaprobleemidesse, olid olnud järjepidevad juba mitu aastakümmet ja valeandmete kohaselt olid need kooskõlas euroala suunistega.
• Kaubanduspuudujääk aitas Kreeka kriisile oluliselt kaasa ka seetõttu, et kui Kreekast sai eurotsooni liige, tõusid palgakulud väga kõrgeks, mis viis olemasolevate ressurssidega tasakaalustamata positsioonid.
• Kreeka suuremad tööstusharud, nagu laevandus ja turism, tegid läbi kohutavaid katsumusi, mis hiljem Kreeka kriisi õhku tõstsid.

Grexiti tagajärjed

Järgnevad on Grexiti tagajärjed.

• Kui on kinnitatud, et Kreeka majandus langeb, küsisid investorid Kreekale antavate laenude kõrgemat intressimäära majanduse elavdamiseks, mis ei andnud positiivseid tulemusi, vaid suurendas Kreeka puudujääki. Grexiti peletamiseks tuli 2010. aastal, kui oli ilmne, et Kreeka on lahkumas eurotsoonist Euroopa Liidust, IMF (Rahvusvaheline Valuutafond) ja Euroopa Keskpank, et päästa Kreeka majandus 110 miljardi euro suuruse laenuga koos tingimuslike kokkuhoiumeetmetega. struktuurireformid ja erastamine.
• Kreeka majandus ei suutnud veelgi kasvada, kuna tööpuudus ja kehvad majandustulemused olid erinevates tööstusharudes peamiselt laevandus ja turism. Majanduslanguse tagajärjel, mille tõttu Kreeka majandus halvenes, pakuti teist päästepaketti umbes 130 miljardi euro eest. see oli siis 2014. aastal, kui majanduslangus tabas taas Kreekat.
• Aastal 2015, kui uus valitsus astub sisse ja Kreeka rahvas valib Syriza, kelle peamine mandaat oli lõpetada kokkuhoiumeetmed, mis nende arvates olid ebaõnnestunud majanduse pärast vaidluse luud, nii et nad piiravad laenuandjatele tagasimakseid. Kreeka inimesed hääletasid järgitavate päästmistingimuste tagasilükkamise eest, mille tulemuseks on aktsiaturgude langustrendid, kuna kreeklaste tajutud võimalused taastuda hävivad. Euroopa Keskpank osutas jätkuvalt erakorralisi likviidsusteenuseid ja aitas likviidsuskriisist välja tulla. Kui Kreekal vajalik raha otsa saab, jääb Kreekale ainus võimalus printida alternatiivne valuuta, milleks võiks olla Grexit Euroopa Liidust.
• Eurotsoonil või Euroopa Liidul on oma vastavatele liikmesriikidele nii palju eeliseid kui kaubandust ja muud, kuid samal ajal on puudusi, kuna 19 liikmesriiki kasutavad sama valuutat. Kreeka rahapoliitikat, sealhulgas seda, millises valuutas Kreeka saab printida, kontrollib Euroopa Liit. Euroala liikmed kartsid asjaolu, et ringluses olevate eurode arvu suurendamine toob kaasa inflatsiooni. Kreeka lahkumine eurotsoonist paneb Kreeka oma raha- ja eelarvepoliitikasse ning võib drahmi oma ametliku valuutana taastada.
• Draakmi taaskehtestamisel Kreeka ametlikuks valuutaks on omad piirangud, kuna drahmi eeldati devalveerumist euro suhtes, mis suurendab valitsuse võlasuhet, kuna laen anti eurodes. Drahmade devalveerimise tulemusel võtsid inimesed pangast välja rohkem eurot ja pani panga tööle. Draakmi devalveerimine ja Kreeka ametlik lahkumine eurotsoonist olid pannud rahva välja võtma rohkem eurosid, mille tõttu Kreeka hoiused vähenesid 2012. aasta märtsis umbes 13%.

Grexiti mõju

• Kreeka ametlikul lahkumisel eurotsoonist olid negatiivsed tagajärjed. eeldati, et Grexiti esialgne mõju piirdub väiksemate majanduslike probleemide ulatusega, kuid pikas perspektiivis teadsid paljud majandusteadlased, et see on katastroof, mis võib samal ajal hõlpsasti mõjutada ka teisi Euroopa liikmesriike ja mõjutada seejärel kogu eurotsoon. Grexit mõjutas investorite enesekindlust väga halvasti, mida oli tunda ka teistel euroala turgudel, eriti Hispaania, Itaalia ja Portugali turgudel.
• See suurendab ka suveräänsete maksejõuetuse võimalusi ja tekitas ülemaailmse majanduslanguse, põhjustades peamiste majanduste SKP languse umbes 17,4 triljoni euro võrra. Grexitil olid kaugeleulatuvad tagajärjed ja see oli mõjutanud suuri majandusi nagu USA, Hiina ja Saksamaa, mis suurendas seejärel töötust erinevates sektorites.
• Grexit mõjutas ka teiste euroala liikmete majanduspoliitikat, kellel olid Kreekaga majanduslikud ja poliitilised suhted. Grexiti tõttu pidid teised liikmed oma eelarveid märkimisväärselt üles kirjutama. Valitsuse eelarvepuudujääk, kellele Kreeka võlgu on, suureneb veelgi, mille tulemuseks on suveräänsed maksejõuetused. Nende kahjude hüvitamiseks pidi valitsus tõstma makse ja soovitud kulutusi veelgi vähendama. Kõik need tegurid vähendasid nõudlust kaupade ja teenuste järele, mis mõjutavad seejärel majandust tervikuna ja inimeste elukvaliteeti.

Järeldus

Kokkuvõtteks võiksime öelda, et Grexitit peeti Kreekale halvaks nii lühemas kui pikas perspektiivis.

• Kreeka majanduse konkurentsivõime puudumine põhjustas drahmi devalveerimist võrreldes euroga.
• Inimeste, töötajate, sealhulgas pensionäride tegelik sissetulek sõlmib märkimisväärselt lepinguid.
• Riigivõlad ja eravõlad suurenevad, kui euro drakma suhtes kallineb ja Kreeka ei suutnud võlakohustusi täita.
• Pangas olevad hoiused olid ümber arvestatud drahmadeks, mis vähendab tegelikke hoiuseid, mida hoitakse esialgses euros.
• Uute ettevõtete jaoks polnud krediiti olnud, kuna Kreeka laenuandjad ei olnud nõus seda laenama, mis vähendas esmatarbekaupade, näiteks toiduainete, ravimite ja kütuse jms pakkumist.
• Valitsus ei suutnud tulusid ja kulusid tasakaalus hoida. Kui valitsus trükib rohkem kohalikku valuutat, loob see inflatsioonitingimused, mis omakorda hävitab drahmi tehtud parandused.
• Siseriiklikud erakonnad ei suutnud luua positiivset majanduskeskkonda, mida Kreeka kasvuks ja õitsenguks pikas perspektiivis vaja on.